Lavastuse tutvustus

Keskmine ema vastab ühe päeva jooksul kuni kolmesajale oma laste esitatud küsimusele. See teeb umbes 18 küsimust tunnis. Kõige rohkem küsimusi küsitakse söögi ajal, keskmiselt 11 iga lapse kohta, sellele järgnevad poeskäigud – 10 küsimust ja magamamineku aeg – 9 küsimust. Ka juhul, kui isa viibib neile lähemal, pöördub 82% väikelastest oma küsimusega esmalt ema poole. Sõbra juurest või koolist koju jõudes on veel enne välisukse sulgumist lapse esimene küsimus enamasti: „Kus ema on?“

Aga millal emad oma küsimusi küsida saavad? Kelle poole on neil pöörduda? Google’i, netifoorumite, lastekasvatusõpikute, sõbrannade, oma emade? Meie otsustasime, et pöördume publiku poole ja räägime asjadest nii, nagu need on. Ausalt ja ilustamata.

Nii ongi “Emadepäev” heitlik, paiguti naerma ja paiguti hulluks ajav lavastus täis kraaklemist, rõõmu, nuttu, armastust, ürgvarajasi hommikuid ja hirmhiliseid õhtuid, kõikjal vedelevaid mänguasju, pähekulunud lastelaule, ebaõnnestunud sünnipäevatorte ning lõputuid muusikakooliaktuseid.

Lavastus sobib vaatamiseks alates 15. eluaastast. Laval suitsetatakse.

Lavastuse tutvustus

Vanaema on üksi oma mõisas ja jagab Issandaga maid. Sest kellega sa hing ikka räägid? Mees sureb ära, lapsed lendavad laiali ja lapselapsed ei anna näolegi, vanad sõbrad kaovad maamulda. Issand Jumal on alati käepärast. Tema ei mõtle samal ajal millestki muust. Tema teab, mis juhtus viiekümne, kuuekümne ja seitsmekümne aasta eest! Issandal on veel üks suur eelis: tema ei vaidle vastu. Vastuvaidlemine vanaemale ei meeldi.

Vanaema silme eest libiseb läbi kogu pikk elu: värvikas Borckide suguselts, lapsed ja lapselapsed, riiud ja leppimised, võidetud ja kaotatud lahingud. Rohkem vist ikka võidetud, või vähemalt nii arvab Vanaema.

Homme peab ta oma 70. sünnipäeva ning lapsed ja lapselapsed tulevad koju. Kui ikka tulevad? Mõisa müügiks ikka tulevad. See on ju nende lapsepõlvekodu – Borckide mõis, kuhu vanaema kunagi lihtsa teenijannana sattus ja kus temast sai mõisaproua Agnes Borck. Mõis, mille nimel ja mille eest on ta terve oma elu võidelnud. Nüüd saab see müüdud. Nii on Vanaema otsustanud.

“Vanaema ja Issand Jumal” on perekonnasaaga, mille tegevustik maalib meile värvika pildi jõukast Borckide perekonnast 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Rootsis. Hjalmar Bergmani peetakse Strindbergi ja Söderbergi kõrval Rootsi 20. sajandi esimese poole kirjandusklassikuks, kelle teoseid ikka ja jälle üle loetakse. Bergmani tähtteost “Vanaema ja Issand Jumal” on korduvalt lavale seatud ja 1980ndatel valmis selle põhjal Rootsi televisioonis teleseriaal. 1994. aastal tõlgiti romaan ka eesti keelde.

Lavastus on pühendatud Luule Komissarovi 75. sünnipäevale.

Eesti teatri aastaauhinnad 2017 – meeskõrvalosatäitja auhinna nominatsioon Janek Vadi

Lavastuse tutvustus

Muusikaline lastelavastus

Ühel päeval lennutab keeristorm väikese Dorothy võlumaale, kus võitlevad head ja kurjad nõiad ning elutsevad imepärased olendid. Et tagasi koju pääseda, peab Dorothy võtma ette retke selle maa valitseja, suure ja kõikvõimsa võlur Ozi juurde. Teekonnal läbi võlumaa kohtub ta Hernehirmutise, Plekkmehe ja argliku Lõviga. Kõik need isevärki tegelased loodavad, et kuulus Oz suudab nende unistused ja salasoovid täita. Kuid kas võlur Oz on ikka nii suur ja kõikvõimas, kui räägitakse, või on temalgi oma hirmud ja saladused? Mis saab siis, kui unistuste täitmiseks tuleb rinda pista hoopis kurja nõiaga – kas sõpruse jõud saab jagu kurjuse väest?

Teinekord on teekond õnne juurde veel väärtuslikum kui õnn ise. Ja vahel avastad, et see, mida kaugelt otsisid, on sul kogu aeg käeulatuses olnud.

L. Frank Baumi igihaljas muinasjutt „Võlur Oz” on lummanud nii suuri kui väikeseid lugejaid juba rohkem kui sada aastat.

Ugala lavastuses kõlavatele lauludele on viisid kirjutanud Peeter Konovalov ja sõnad Priit Põldma ning Ringo Ramul.

Lavastus sobib lastele alates 5. eluaastast.

Lavastuse tutvustus

Vaimukas ja võluv mõõga- ja mantlikomöödia „Nähtamatu daam“ on Hispaania kuldajastu ühe olulisema näitekirjaniku Pedro Calderón de la Barca tippteos. Noore aadliku Don Manueli uudishimu juhib mehe salapärase daami Donja Ángela juurde. Noormees armub, kuid tema armastatu viibib oma vendade pideva valve all ning on seetõttu sunnitud enda isikut varjama ning mehega kohtumiseks kavalust ja leidlikkust üles näitama.

Suurejooneline suure saali lavastus on ühtlasi renoveeritud Ugala teatrimaja avalavastus, kus on nii armastust, armukadedust, ajaloolisi kostüüme, humoorikaid sekeldusi, mõõgavõitlusi kui ka suurepärast hispaania muusikat. Värsskomöödia tõi lavale üks eesti tunnustatumaid lavastajaid, lavakunstikooli juht Lembit Peterson.

Lavastaja Lembit Peterson:

Mängulise hispaania kuldajastu – nagu ka kogu barokiajastu üks põhiküsimusi on kahtlemata NÄIDA või OLLA.
Näib, et ka meie ajastul. Näivalt „tõejärgsel“ ajastul.
Näib või on?
Mis on päris ja mis mängult? Mis tõeline ja mis vaid näib sellisena? Kas ka näivus võib tõene olla?

Meie „tõejärgsel“ ajastul võib katse tabada tõde mängu kaudu näida riskantse või kahtlasena.
Mis puutub siia hispaania kuldajastu „mõõga ja mantli“ komöödia?

See võimaldab meil äratada mõtteid oluliste asjade üle meie elus ja suhetes: vabaduse ja vangistuse, au ja väärikuse, sõpruse ja vaenamise, armumise ja armastuse, vooruste ja pahede – kõige selle selle üle, mida me nimetame olulisteks väärtusteks. Teha katset mängu jälgides neid oma elus ja suhetes avastada ja eristada seda, mis on päris sellest, mis seda kohe kindlasti ei ole…

Lavastuse tutvustus

Arktiline triller

On aasta 1967. Raadios mängivad biitlid ja inimkond tegeleb kosmose vallutamisega. Kusagil kaugel põhjas, sätendavate liustike vahel asub üksik allakäinud suusakuurort, mille pansionaadis ajavad omi asju Blottnyr, Freynder, Bylla ja Holom. Trillerlik lugu algab hetkest, mil kuurorti ilmub Kuningliku Naftakompanii järelevalveinsener Kryssnar, ülesandega selgitada välja oma kolleegi kadunuks jäämise põhjused. Üritades järjest ohtlikumaks muutuvas loos selgust saada, avastab Kryssnar end peagi olukorrast, kus miski ei tundu enam kindel.

Kust otsida tõde, kui oled järsku väljaspool oma tuttavat ja turvalist maailma lõksus? Lõksus koos informatsiooniga, mida terve mõistus keeldub uskumast. Ja siinsamas on ju ilmselgelt toimunud võigas kuritegu.

Päiksevalgus on petlik. See paneb meid arvama, et kuna me näeme asju, siis saame aru, milleks miski mõeldud on ja kuidas kõik toimib. Pimedus on ausam. See iseloomustab palju täpsemalt ühe sureliku teekonda siin ilmas.

Blottnyr, “Sätendav pimedus”

Lavakujundusest tingituna on ratastooliga teatrikülastaja ligipääs raskendatud ning vajab publikuteenindaja abi. Lisainfo Ugala teatri kassast (tel 433 0777, kassa@ugala.ee).

Lavastuse tutvustus

„Gogoli disko“ Viljandi hingab omas rahulikus rütmis. Linnatänavatel tuksub sõjatrofeena siia käima pandud tramm. Eestist on saanud Vene tsaaririigi osa, aga see ei paista kedagi väga häirivat. Inimene kohaneb kiiresti ja vahetab eduühiskonna roosa triiksärgi ruttu beeži džempri vastu ning tõmbab sinna veel võidunud nahktagi pealegi – mis seal ikka.

Kuna riigikord ja raha ei oma enam suuremat tähtsust, leitakse üles vanad head hobid: istutakse vaikselt suletud uste taga ja kuulatakse keelatud muusikat ning loetakse keelatud kirjandust. Isegi mitte mingi vastuhaku mõttes, vaid lihtsalt sellepärast, et meeldib. Kõik võikski nii kulgeda ja kulgeda…

Kui ei oleks Gogolit, kes tõuseb surnust üles, asub ahtakese riigikorra ja suure tühjuse kohale inimeste hinges – ja tõmbab seal kõik käima.

See on teatraalne fantaasiamaailm, värvimuusika ja rütm – see on Gogoli Disko.

Paavo Matsini romaan „Gogoli disko“ võitis 2016. aastal nii Eesti Kultuurkapitali kirjanduspreemia kui ka Euroopa Liidu Kirjandusauhinna.

Lavastuses kasutatakse lavasuitsu ja suitsetatakse. Lavakujundusest tingituna on ratastooliga teatrikülastaja ligipääs raskendatud ning vajab publikuteenindaja abi. Lisainfo Ugala teatri kassast (tel 433 0777, kassa@ugala.ee).

Lavastuse tutvustus

Satiiriline kuulsuskomöödia

Sisuliselt on kahte sorti inimesi: kuulsad inimesed ja need, kellest me kottigi ei tea. Kumb sina olla julged?

Noortelavastus „Tasujad” on musta huumoriga laetud satiiriline kuulsuskomöödia, mis võtab sihikule ühiskonnas aina leviva pealiskaudsuse ja sellega kaasnevad ohud. Kuivõrd manipuleeritavad me meedia poolt oleme? Kes suunab seda, millele sotsiaalvõrgustikes tähelepanu pööratakse ning mille põhjal kujuneb avalikkuse arvamus? Kuidas on võimalik, et meie iidoliteks ja juhtideks saavad inimesed, kellelt ei ole tegelikult mitte midagi õppida?

Lavastuse tekst on värske ja päevakajaline, sisaldades samas rohkelt viiteid Eduard Bornhöhe loomingule. Tegelaste loomisel on ammutatud inspiratsiooni Bornhöhe „Kuulsuse narride” Vesipruulist ja Tatikast ning „Tasuja” Jaanusest.

Tänapäeval ei oleks Vesipruul ja Tatikas enam narrid, vaid tõelised kuulsused. Kuulsaks saamisel pole oskused enam olulised – piisab vaid tahtmisest. Pealegi pole kuulsuse nimel enam ükski tegu liiga narr. Tasujal on aga pealiskaudsusest kihavat ühiskonnakorraldust raske taluda. Verine konflikt näib vältimatu.

Lavakujundusest tingituna on ratastooliga teatrikülastaja ligipääs raskendatud ning vajab publikuteenindaja abi. Lisainfo Ugala teatri kassast (tel 433 0777, kassa@ugala.ee).

Lavastuse tutvustus

Me elame maal, kus 5,5% pindalast on sood – alad, mille põhjas seisab jää-ajast pärit vesi. Maastik on muutunud, vesi on alles. Ons inimestesse jäänud sügavusi, kus on alles veel midagi jää-ajast? Soov luua, armastada, rõõmustada; või karta halba ilma, sügavat vett, surma? Oluline on need maastikud läbi käia.

Lavastus “Soo” on poeetiline rännak läbi ja üle kutsuva, pelutava, müstilise, piiripealse soo. Läbi lõputu nulliseguse rea, milles ometi armastus, arusaamatus, ilu… Ja küsimus elu ning surma järele. Selle soo serval saab Kunstnik kokku Koduperenaise, Härra, Müürsepa, Joodiku, Metskassi, Teadjanaise, Õunakese ja Muusikaga.

1914, mil Luts kirjutas jutustuse “Kirjutatud on…” (hilisema pealkirjaga “Soo”), algas Esimene maailmasõda…

“Lavastuses ei kaitse turvaline karakterivaap ainsatki tegelast. Kohaloleku reeglid on teised ja Ugala näitlejate ansambel on tõestanud taas oma paindlikkust, valmisolekut. Kas tahtlikult või vaistlikult on külalislavastaja Eva Koldits kõigi osaliste puhul seadnud eesmärgiks mis tahes stambi vältimise – ja see on õnnestunud. Ollakse murtud elurõõmuga inimlapsed.”

Pille-Riin Purje “Klaashelmetega fuuga soos”, Sirp 30.09.2016

Eesti teatri aastaauhinnad 2017 – muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhinna laureaat Jaak Lutsoja

Eesti teatri aastaauhinnad 2017 – meeskõrvalosatäitja auhinna nominatsioon Aarne Soro

Eesti teatri aastaauhinnad 2017 – parima kunstniku auhinna nominatsioon Kairi Mändla

Tähelepanu! Etenduses kasutatakse pürotehnilisi valgus- ja heliefekte.

NB! Lavakujundusest tingituna on ratastooliga teatrikülastaja ligipääs raskendatud ning vajab publikuteenindaja abi. Lisainfo Ugala teatri kassast (tel 433 0777, kassa@ugala.ee).