Lavastuse tutvustus

Kiigelaua ühe otsa peal istub Pii. Ta on väike, aga päris hirmuäratav karupoeg. Pii tahab kiikuda, kuid kiigelaua teine ots on tühi.

“Kiikumisest ei tule midagi välja, kui kiige teises otsas pole kedagi,” kirjutab Pii.

Ootamine on raske, eriti kui sa ei tea, mida oodata. Äkki keegi ei tulegi kiikuma? Või kui tuleb, siis millest kiikudes räägitakse? Aga kui ta on liiga kerge? Mis siis, kui ta tuleb ja läheb kohe jälle minema?

Nii arutleb väike Pii, kuni korraga juhtub midagi ootamatut…

Kuhu Pii satub ja mis temaga juhtub? Milliseid veidraid ja naljakaid tegelasi ta oma teel kohtab? Mida ta oma rännakul õpib ja kuhu lõpuks välja jõuab?

Timo Parvela “Kiigelaud” on soe ja südamlik lugu väikese karupoja seiklustest ja otsingutest, sõprusest ja üksildusest. Küllap leidub selles loos äratundmishetki ja tuttavaid tundeid, sest igas lapses on ju kuskil peidus üks väike ja üksildane karu.

Lavastus “Väike Pii ja kiigelaud” sobib vaatamiseks pisikestele teatrisõpradele alates 3. eluaastast.

KUULA

Lavastuse jaoks lõi Mari Jürjens maagilise muusikalise kujunduse. Kuula, kuidas kõlab Mari laul “Ei kiigu”.

Lavastuse tutvustus

Lavastus on mängupuhkusel.

Muusikaline lavastus “Moraal” heidab humoorika pilgu teismeliste ajusagarate vahele, püüdes aru saada, milline on siis ikkagi see “päris teismeline”? 1 muusik, 2 näitlejat, 30 rolli, poolteist tundi raju andmist, mille lõpus näitlejad on endast kõik andnud ja publikul on tunne, nagu oleks külastanud rock-kontserti.

Seda Taani teatrirühmituse Mungo Park loodud provokatiivset teatriteksti on mängitud suure eduga paljudes Euroopa riikides.

Ugala on oma lavastusse kaasanud ka Eesti räpiskeene tähe Mart Rauba ehk MC Lordi ning muusikakooslustes Kali Briis Band ja vonKuusk tegutseva muusiku ning helilooja Kaarel Kuuse.

Selles lavastuses ei aeta ümmargust juttu. Siin öeldakse otse, tehakse puust ja punaseks ja räägitakse asjadest nii, nagu need on. See pole sul mingi Lutsu “Kevade”!

Täiskasvanud vaataja mõistab pärast etendust paremini puberteedikute hingeelu ning teismelistele võiks „Moraal” olla must-see, kuna lavastus aitab lahendada ängi maailma vastu.
Müürileht, august 2017

Lavastus sobib vaatamiseks alates 14. eluaastast. Lavastuses kasutatakse strobovalgust ja mittenormatiivset leksikat.

Kuidas sünnib Ugala teatri lavastus „Moraal“? Jälgi meid Instagramis.

Eesti teatri aastaauhinnad 2017 – Salme Reegi nimelise auhinna laureaat Marika Palm ja noortemuusikal „Moraal” (Ugala): moraaliküsimuste nüüdisaegne lahtimängimine iroonia ja ürgse jõuga

Lavastuse tutvustus

Tanel Ingi jätkab oma õnnestunud soome dramaturgia lavastustesarja Sirkku Peltola vaimuka draamaga “Erakordselt heatahtlik mees”.

Loo keskmes on Raine – hilisesse keskikka jõudnud südamlik ja tagasihoidlik mees, kes on sunnitud oma elu justkui otsast alustama. Tema töökoht koondati, abielu sai ühel hetkel otsa ning hoole ja armastusega rajatud kodumajas elab nüüd eksnaine koos oma uue elukaaslasega. Mis seal siis ikka. Selline on elu. Raine ei ole kunagi iseennast esikohale seadnud. Pigem vastupidi. Ta on vähenõudlik, rõõmsameelne ja usaldav, alati valmis kaasinimesi aitama. “Annab kasvõi viimase särgi seljast,” öeldakse sellise inimese kohta. Kui tihti me märkame Rainesid endi kõrval? Kas oskame neid hoida ja väärtustada? Kellegi isa, vanaisa, töökaaslane, majanaaber… Oleme me neile vähemalt tänulikud?

Sirkku Peltola on üks enim mängitud soome nüüdisaja näitekirjanikke. Ta on kirjutanud üle kolmekümne näidendi ja teeninud rohkelt auhindu. Oma tekstides, mis on populaarsed ka väljaspool Soomet, kujutab ta sotsiaalseid probleeme ja elulisi olukordi tihti kergelt groteskses võtmes. Eestis on Sirkku Peltola näidendeid lavastatud seni kahel korral: “Soome hobune” 2007. a Eesti Draamateatris (lavastaja Roman Baskin) ja “Väike raha” 2011. a Ugalas (lavastaja Tanel Ingi).

Lavastaja Tanel Ingi: “Rõõmud on need, mis hoiavad elus. Väikesed rõõmud. Igas päevas rõõmu leidmine. Neis näidendites, mida ma olen siiamaani endale leidnud, tegutsevad sellised inimesed, kes tunnevad rõõmu ehk esmapilgul väikestest iseenesestmõistetavatest asjadest. Need inimesed lähevad mulle korda.

Istusime koos hea sõbra Ülev Aaloega. Ülev on need kolm näidendit tõlkinud, mida olen siiani lavale aidanud. Istusime ja arutasime, et mis on see ühendav lüli neis… ja jõudsime koos arusaamisele, et see on soojus ja kargus ühekorraga. Ikka on hea, kui vahepeal külm ka on, ainult soe tüütab muidu ära ja läheb imalaks. Me ikka nagu Põhjamaa inimesed või nii.”

NB! Lavakujundusest tingituna on ratastooliga teatrikülastaja ligipääs raskendatud ning vajab publikuteenindaja abi. Lisainfo Ugala teatri kassast (tel 433 0777, kassa@ugala.ee).

Lavastuse tutvustus

Verine krimikomöödia

Olgem ausad – kui peaosalist etenduse ajal publiku hulgast tulistatakse, on see pehmelt öeldes ebatavaline. Veelgi ebatavalisem on, kui see näitleja arvab, et tema ongi Sherlock Holmes, ja otsustab kuriteo ise lahendada. Ta kutsub võimalikud kahtlusalused pühadeks enda maahäärberisse ning justkui tellimise peale saabub kohe ka lumetorm, mis kogu kireva seltskonna tsivilisatsioonist ära lõikab. Nagu arvata võib, pole siis esimene laipki enam kaugel.

Roger Moore, John Cleese, Vassili Livanov, Robert Downey Jr., Benedict Cumberbatch – kõik nad on kehastanud Sherlock Holmesi. Nüüd on käes Aarne Soro kord.

Ken Ludwigi verine krimikomöödia “Mäng on alanud” põhineb ameerika esinäitleja William Gillette’i kireval elukäigul. Gillette kirjutas koostöös Arthur Conan Doyle’iga näidendi “Sherlock Holmes” ning mängis selles nimiosalist rohkem kui kolmkümmend aastat, andes ühtekokku 1300 etendust.

Ken Ludwig on rahvusvaheliselt tunnustatud näitekirjanik, keda on korduvalt pärjatud Briti hinnatuima teatripreemia Laurence Olivier’ auhinnaga. Tema näidend “Mäng on alanud” võitis 2012. aastal Edgar Allan Poe nimelise parima kriminäidendi preemia.

“Mäng on alanud” on hoogne, ootamatute pöörete ja värvikate karakteritega kriminaalne komöödia. Eriti teravad elamused on garanteeritud teatrikriitikutele.

NB! Lavastuses esineb püssipauke.

Lavastuse tutvustus

UGALA SUUR VABAÕHULAVASTUS VARGAMÄEL

“Kõrboja perenaine” on Kõrboja naiste saatuse lugu – Anna, Eevi ja Madli lugu.

Kõrboja väljadel laulavad valmivad viljad, Kõrboja kari kosub ja kannab kaela, kuid Kõrboja peremees on vana ja väsinud. Viimases hädas pöördub ta oma ainsa tütre poole: “Saagu sinust uus Kõrboja perenaine!” Aga perenaine vajab ka peremeest. Olgu või ühesilmset. Kõrboja Anna teab seda. Nõnda on kombeks. Nõnda peab. Sest muidu vaadatakse Kõrbojale viltu. Peremehed ei saa kanda seelikuid. Nõnda oli see sada aastat tagasi ja nõnda on see ka praegu. Eelarvamused ei hävi aastatega ega põle tules.

Kuusiku Eevi teab, et Katku Villu teda armastab. Teda ja tema poega. Eevi teab, et elu on raske. Eevi teab veel paljusid asju, aga ühte ta ei tea. Eevi ei tea, et Kõrboja Anna on oma valiku teinud.

Kõrboja vana Madli näeb kõike, aga vaikib. Madli teab, et õnne võib leida vaid siis, kui kõnnid oma valitud teed lõpuni. Aga Madli rajad on rohtunud ning Madli võib vaid vaikides tagasi vaadata.

Näidendi “Kõrboja perenaine” aluseks on Urmas Lennuk valinud Tammsaare romaani “Kõrboja peremees” ning kirjutanud näidendi just lavastaja Vallo Kirsile ja Ugala teatri näitlejatele. Laval üle 30 näitleja.

Eesti teatri aastaauhinnad 2017 – naispeaosatäitja auhinna nominatsioon Kadri Lepp

Lavastuses kasutatakse pürotehnilisi valgus- ja heliefekte, seetõttu palub teater mitte planeerida etenduse külastamist koos lemmikloomade ning sülelastega. Tingituna etenduspaiga eripärast, palume ratastooliga tulekust teavitada Ugala kassat.

MÄNGUKOHT KAARDIL

EKSKURSIOON MUUSEUMIS ENNE ETENDUST

Etenduse õhtutel toimub algusega kl 17.30 huvilistele ringkäik muuseumis, kus tutvustatakse kirjanik A. H. Tammsaare sünnikodu ning räägitakse kirjaniku loomingust, sealhulgas teoste “Kõrboja peremees” ning “Tõde ja õigus” saamislugu. Ringkäik kestab 1 h. Ekskursiooni osalustasu on 4 € täiskasvanud ja 3 € (üli)õpilane/pensionär.

Info ja registreerimine muuseum@vargamae.ee, tel 5340 3461.

TEATRIBUSS VARGAMÄELE
Neljapäeviti viib teatrikülastajad Vargamäele buss marsruudil Viljandi-Vargamäe-Viljandi. Bussipileti hind on 10 eurot. Bussipilet ei kehti etenduse pääsmena.

Buss väljub Viljandist Vabaduse platsilt kl 16.00. Tagasi Viljandisse sõidab buss Vargamäelt 15 minutit pärast etenduse lõppu.

Piletid on müügil Ugala kassas ja Piletimaailmas.

Lavastuse tutvustus

Üksikus metsamajakeses elab vana kammerteener sir Peter. Ühel päeval saabub tema majakesse üksteise järel viis eriskummalist tegelast. Saabujad aga ei tea, et kammerteenri majake ei ole mitte tavaline majake, ja külaliste jahmatuseks hakkab majake nende silme all äkki oma elu elama. Vapra kindral Tuti juhtimisel asuvad nad ühiselt asja uurima, kuid siis kaob äkki kindral Tutt jäljetult. Kuhu ta sai? Mis temaga juhtus? Seda asja ei saa niimoodi jätta!

Klounikriminull “Krimka!” on üks hirmus naljakas lugu, aga kas rohkem hirmus või rohkem naljakas, ei oska me ette ennustada. Kes vaatab, see naerab. Kes kardab, see naerab veel rohkem.

Lavastus on kahes vaatuses ja ei sobi võibolla päris pisikestele ja kartlikele lapsukestele.

Lavastuse tutvustus

Võimumängud koolitunnis

Ülikooli professor ei ole ühe oma üliõpilasega rahul, sest leiab, et neiu teadmised tema aines ei ole piisavad. Viimane ei taha aga sellega leppida, sest peab õppejõu seisukohti vaieldavaks ja õpetamisstiili üleolevaks. Neiu palvel nad kohtuvad, kuid oma rida ajades ei soovi tegelikult kumbki teist osapoolt ära kuulata. Lühikese ajaga jõuab nende sõnavahetus punkti, kust ei pruugi enam tagasiteed olla.

“Ma kirjutan sellest, millest minu arvates meie ühiskonnas vajaka jääb. Ja selleks on suhtlemine. Kõige esmasemal tasandil.” David Mamet

Maailmakuulsa draamakirjaniku David Mameti “Oleanna” fookuses on võimusuhted, mille kaudu sunnitakse meid hindama ja mõtestama nüüdisaegse haridussüsteemi olemust, õpilase-õpetaja kontakti tundlikku loomust ning inimestevahelise suhtluse võimalikkust. Kellel on õigus ja kes eksib? Kes keda tegelikult ära kasutab? Millised on õpilase ning õpetaja õiguste ja kohustuste piirid? Vastused neile küsimustele sõltuvad enamasti valitud vaatenurgast.

“Oleanna” on tõlgitud rohkem kui kahekümnesse keelde ja näidendit on lavastatud mitmel pool maailmas. Lavastustes on kaasa teinud näiteks sellised tähed nagu David Suchet ja Julia Stiles. Mameti režissöörikäe all valmis 1995. aastal ka samanimeline mängufilm. Samal aastal lavastas “Oleanna” Eesti Draamateatris Mati Unt.

Eesti teatri aastaauhinnad 2015 – naispeaosatäitja auhinna nominatsioon (Klaudia Tiitsmaa)

NB! Etendused toimuvad Viljandi Gümnaasiumi auditooriumis.

Lavastuse tutvustus

Kui üks mees, kes elab väikeses kohas, tahab suveks lavastada Oskar Lutsu “Kapsapead”, võib see oodatust keerulisemaks osutuda. Esiteks on tal vaja inimesi. Kui trupp on olemas, võib jällegi tal endal jõud otsa saada. Teatri ja elu piirid võivad seguneda, eriti kui on suvi ja kuskil üpris lähedal õitseb sookail.

Ühe teise mehe elus võib ühtäkki olla nii, et aega on väga vähe, aga muusikat üha rohkem. Vabalt võib suvel minna nii, et armutakse. Või siis vihatakse, sest armuti juba kunagi ammu ära.

Võib ka nii olla, et inimesed planeedil Maa elavad ikka väga erinevatel planeetidel. Ja kummaline on see, et tahtes head, võid korda saata hoopis midagi teistsugust. Midagi võib jääda varjatuks ja saladuseks, võibki jääda.

Ja mingil hetkel võib tõesti tunduda, et Luts on geenius.

Oskar Lutsu “Kapsapea” ilmus esimest korda 1913. aastal ja näidendit on nimetatud “eesti näitekirjanduse parimaks ühevaatuseliseks komöödiaks”. See võib tõesti nii olla, sest miks muidu otsustas Ott Aardam rohkem kui sada aastat hiljem selle teksti ette võtta ja luua selle ümber lavastuse “Making of “Kapsapea””.

Lavastuse tutvustus

„Ema oli õunapuu“ on lugu kahest vennast, kes pole seitse aastat kohtunud, ja nende kodukülast, mis tasapisi inimestest tühjaks voolab. Veel on seal Tepo, kes armastab seda küla. Kes armastab nii tugevalt, et võiks selle nimel surra. Ja onu Sass, kes ootab lakkamatult, et tütar talle helistaks. Ja Hellen, kes tuleb oma minevikku otsima, sest oma tulevik on tal juba olemas.

Kõiki neid tegelasi seob aga endalegi ootamatult üks naine – ema, kes otsustas, et tema elab teisiti, paremini. Kõik nad saavad midagi, aga kas just seda, mida soovivad?

Urmas Lennuk: „Mõte on ju lihtne – märgata seda, mis meil on, mitte nutta taga, millest oleme ilma jäänud… Mitte kunagi pole niimoodi, et kõik kaob. Midagi jääb alati alles. Ja selle nimel tuleb elada.“

Vallo Kirs: „Urmas Lennuki puhul hämmastab mind tema oskus näha ja kirjeldada elu ning inimesi meie ümber. Tema tekstidega teel olles tekib äratundmine, et see on ju minu elu, millest ta räägib!“

Maailm ei saa kunagi otsa.

On küla, kust minnakse sagedamini, kui tullakse.

On inimesed, kes lahkuvad, ja inimesed, kes saabuvad.

Ühel päeval saavad nad jälle kokku. Küla, lahkujad ja saabujad.

“Ema oli õunapuu” on Urmas Lennuki näitemängutriloogia kolmas osa. Esimese osa “Rongid siin enam ei …” lavastas Andres Noormets 2002. aastal Ugalas ning teine osa “Päeva lõpus” esietendus 2008. aastal Rakvere teatris.