Lavastuse tutvustus

progressiivne rokkmuusikal kogu perele

1537. aastal sünnivad Londonis samal ajal kaks poisslast. Üks sünnib kuningakotta ja teine kerjuse perre. Edward Tudor on Inglismaa troonipärija, Tom Cantyle pole tema lindpriist isal muud pärandada kui pikanäpumehekutse. Nad kasvavad üles erinevates maailmades, kuni juhuse tahtel nende teed ristuvad – prints ja kerjus vahetavad kohad. See lihtne süütu rollimäng viib neid aga hoopis teistele radadele, kui poisid algul arvata oskasid.

Lavastuse aluseks on Mark Twaini maailmakuulus romaan „Prints ja kerjus“. Twain olevat kirjutanud selle tagamõttega panna kõrgeima klassi esindaja mahlakalt tundma omal nahal kõiki neid jõhkrusi, mida 16. sajandi Inglismaa aadlikud oma alamatele pakkusid. Romaan aga on parajalt kerge ja haaratav. Seda on ka Ugala progressiivne rokkmuusikal “Prints ja kerjus”. Hetkel, mil kõneleme järjest enam majanduskriisist, on paslik tuua publikuni lootust ja mõtteviisi less is more. See idee peegeldub ka lavastuse visuaalias, mille tervikut iseloomustab taaskasutus. Meie lavalugu on valatud laulude ja muusika abil progeroki kastmesse, mis oma olemuselt on jõuline, kuid samas meloodiline ja annab võimalusi pulsi muutusteks ning emotsioonide kaasahaaravaks edasiandmiseks. Lavastus on mõeldud eelkõige lastele ja noortele, kätkedes endas lootust ja julgustades noori suurelt unistama.

Lavastust mängitakse vaid Ugala teatri suurel laval.

Lavastuses kasutatakse strobo valgust ning saalis kõlab vali muusika.

«Prints ja kerjus» on hoogne ja õnnestunud muusikaline lugu, mille taga on rohkelt aktuaalset. Majanduslik ebavõrdsus, moraalsed dilemmad, kahepalgelisus ja silmakirjalikkus.

Margus Haav, Sakala

“Noorel lavastajal on oskus kogu lavastust selliselt balansis hoida, et etendus läheb kohe alguses täistuuridel käima. Kuna tänapäeva noorte maailm on eelkõige visuaalne, siis lavakujundus koos muusika, liikumise ja heliga hoidis vaatajaid lõpuni enda haardes.”
Maris Paas, EPL

Valminud on lavastuse „Prints ja kerjus” toetav õppematerjal, mille saate alla laadida siit:

Prints ja kerjus ÕPPEMATERJAL.pdf

Prints ja kerjus ÕPPEMATERJAL.docx

Lavastuse tutvustus

Seda kõike on liiga palju. Ma vajan midagi head! Ükskõik kuhu ma vaatan – ainult ärevus ja äng, kurbus ja kurjus. Nii palju inimesi kannatab ja ma ei suuda nende heaks mitte midagi ära teha. Ma olen igaks õhtuks omadega täiesti läbi, väsinud sellest valust, mis mind ümbritseb. Öösel läheb kõik samamoodi edasi, üks õudusunenägu ajab teist taga. Ja kui ma hommikul ärkan ja teada saan, mis öö jooksul veel pärismaailmas on juhtunud… Ma ei taha enam nii! Ma tahan lihtsalt olla. Ja et mu ümber oleks inimesed, kes mind armastavad ja keda mina armastan. Ma tahan, et kõik oleks niisama lihtne ja kerge nagu sellel ühel peol – kas see oli kellegi sünnipäev või millegi tähistamine? –, kui kõik olid kohal, lõbutsesid, laulsid, tantsisid, mängisid ja kellelgi polnud kuhugi kiiret… Keegi ei kartnud ega kahetsenud midagi, kõik said üksteisest aru ilma pikema seletamiseta. Kõik tundus võimalik. Ma tahan, et kogu aeg oleks seesama tunne. See on ju võimalik. On ju? Eks ole? 

„Kolme ahvi” keskmes on neli inimest, kes otsustavad juhinduda jaapani rahvatarkusest: ära näe kurja, ära kuule kurja, ära räägi kurja. Nad eralduvad ülejäänud maailmast, lõikavad end ära igasugusest infovoost ja kolivad ühte vanasse suvilasse, et luua seal oma väike õnnelik maailm.

„Kolm ahvi” on trupi ühisloominguna sündiv lavastus, kus kohtuvad äsja Ugalaga liitunud noored näitlejad ning Terje Pennie.

Esietendus 8. oktoobril 2022 Ugala teatri väikeses saalis.

Eesti Teatriauhinnad 2023: Jakob Juhkam – parim muusikaline kujundus ja originaalmuusika

Laval suitsetatakse ja on kosta valjud helid.

Lavastus on jälgitav keeleoskusest sõltumata.

Ugala lavastuses kõneletakse sõnadeta ja tõsistele teemadele osutades pakutakse vabastavat naermisvõimalust. See on värskendav.

Keiu Virro, Eesti Päevaleht

 

Ramuli lavastus mõjub Ugala repertuaaris värske ja teistsugusena, ent viib konventsionaalse sõnateatriga harjunud publikut mugavustsoonist välja igati hellalt – vähemalt nii tundsin mina.

Karin Allik, Postimees

Lisakuulamist ja -lugemist:

Kolm ahvi küsivad: kuidas luua täiuslikku utoopiat? Vastab kirjanik Jan Kaus

Kolm ahvi küsivad: miks me paneme käed silmade ette? Vastab Andero Uusberg

Kolm ahvi küsivad: kas kurjusest on võimalik vabaneda? Vastab Jüri Allik

Lavastuse tutvustus

Krimilugu noortele

11-aastane Flavia de Luce leiab oma koduaiast hingevaakuva mehe. Kes see mees on? Ja miks ta just Flavia kurgipeenras oma otsa leidis? Mõrva peamiseks kahtlusaluseks saab maja peremees kolonel de Luce, kuid Flavia ei usu oma isa süüd ja asub juhtumit ise lahendama. Siit saab alguse ohtlik ning üllatusterohke teekond, mille käigus tulevad ilmsiks saladused nii mõnegi tegelase minevikust. See on lugu eneseületamisest ja kasvamisest, keemiast ja filateeliast. Aga ka julmusest, argusest ja egoismist.

Taavi Tõnissoni lavastatud ja Marion Unduski kujundatud lavastuses on palju leidlikke ja ootamatuid lahendusi. Lavalugu pakub rohkelt põnevust, aga kindlasti ka omajagu nalja.

Lavastus põhineb Kanada autori Alan Bradley raamatul “Piruka magus põhi”, mis on osutunud menukaks kogu maailmas – seda on tõlgitud 31 keelde ja see on võitnud arvukalt auhindu. Raamat on esimene teos Flavia de Luce’i sarjast, kus praeguseks on ilmunud 11 osa. Eesti keelde on tõlgitud ka sarja teine raamat „Mõrv ei ole lapsemäng“.

2021. aastal nomineeriti teatriauhindadel Ilo-Ann Saarepera lavastuses sooritatud rolli eest parima naispeaosatäitja kategoorias.

Lavastus sobib kõigile alates 9. eluaastast.

Ugala suure saali koguperelavastused on tihtilugu elamuslikud, visuaalselt kaunid, kompromissitult lavastatud ja mängitud, Viljandi teatri repertuaari­valik ergas ja trafaretivaba. „Piruka magus põhi“ paelub nii sisuliselt, lavastuskujundite läbimõeldud süsteemi kui ka kõigi osaliste mängurõõmsa pühendumise tõttu.
Pille-Riin Purje, Sirp

Lavastuse tutvustus

Lavastus on mängupuhkusel.

Muusikaline lavastus “Moraal” heidab humoorika pilgu teismeliste ajusagarate vahele, püüdes aru saada, milline on siis ikkagi see “päris teismeline”? 1 muusik, 2 näitlejat, 30 rolli, poolteist tundi raju andmist, mille lõpus näitlejad on endast kõik andnud ja publikul on tunne, nagu oleks külastanud rock-kontserti.

Seda Taani teatrirühmituse Mungo Park loodud provokatiivset teatriteksti on mängitud suure eduga paljudes Euroopa riikides.

Ugala on oma lavastusse kaasanud ka Eesti räpiskeene tähe Mart Rauba ehk MC Lordi ning muusikakooslustes Kali Briis Band ja vonKuusk tegutseva muusiku ning helilooja Kaarel Kuuse.

Selles lavastuses ei aeta ümmargust juttu. Siin öeldakse otse, tehakse puust ja punaseks ja räägitakse asjadest nii, nagu need on. See pole sul mingi Lutsu “Kevade”!

Täiskasvanud vaataja mõistab pärast etendust paremini puberteedikute hingeelu ning teismelistele võiks „Moraal” olla must-see, kuna lavastus aitab lahendada ängi maailma vastu.
Müürileht, august 2017

Lavastus sobib vaatamiseks alates 14. eluaastast. Lavastuses kasutatakse strobovalgust ja mittenormatiivset leksikat.

Kuidas sünnib Ugala teatri lavastus „Moraal“? Jälgi meid Instagramis.

Eesti teatri aastaauhinnad 2017 – Salme Reegi nimelise auhinna laureaat Marika Palm ja noortemuusikal „Moraal” (Ugala): moraaliküsimuste nüüdisaegne lahtimängimine iroonia ja ürgse jõuga

Lavastuse tutvustus

Ühe allakäigu lugu

On aeg rääkida narkosõltuvusest ausalt ja ilustamata. Ja mis kõige tähtsam – kartmatult. Lavastus “Kuidas minust sai HAPKOMAH” põhineb samanimelisel raamatul, milles sisalduvad lood narkosõltuvusest Eestis jahmatasid tuhandeid lugejaid juba siis, kui need ilmusid järjejutuna portaalis Nihilist.fm. Autor pseudonüümiga HAPKOMAH rääkis brutaalse detailitäpsusega sellisest Eestist, mida keegi meist ei taha tunda, kuid mis ometi varitseb siinsamas kõrval: kõrvalkorteris, kõrvaltoas, kõrvalistmel. Kroonik HAPKOMAH seab meid fakti ette: see kõik on reaalne. See juhtub meiega siin ja praegu. “Ilusamaks see ei lähe. Kaugemale küll,” ütleb 2016. a ilmunud raamatu eessõna.

Need “sõnumid teispoolsusest” annavad hääle neile, kellelt see on ära võetud; kel pole seda kunagi olnudki. Need on lood Eestist, mida on seni peetud mugavamaks ja turvalisemaks jätta rääkimata. See aeg on nüüd otsa saanud. Meie enam ei vaiki.

Igale etendusele järgneb vestlusring koos spetsialistidega Viljandi haiglast ja politseist.

Jääb üle loota, et ehk tekitab see tsenseerimata kohtumine ühe varjatud maailmaga trotsi ka vaatajas. Ükskõiksena lahkuvad arvatavasti vähesed. HAPKOMAHi kirjutistega võrdväärne mõjuvõim on lavastusel olemas.
Karin Allik, Sirp

 

Lavastuse sisu on otsekohene ega anna võimalust kaheti mõista. Sedasorti konkreetsus mängib ainult lavastuse kasuks, sest põhiteema – narkomaania – vajab sellist lähenemist. Küsimus on vaid selles, kas julged tõele otsa vaadata.
Erik Juhandi, kultuur.err.ee

 

13. lennu esimesest diplomilavastusest saadav teatrielamus on väga tugev. Märk on maha pandud, millest paremini teha on juba paras väljakutse.
Danzumees

 

Lavastaja Vallo Kirsi käe all on 13. lennu teatritudengitest sündinud harvanähtavalt monoliitne ja ühtlase tasemega näitlejaansambel, mis käitub laval tervikliku organismina. Asi pole selles, nagu ma ei tahaks riivata näitlejakarjääri esimesi samme astuvaid noori, vaid nad on tõepoolest kõik võrdselt head. Päriselt.
Margus Haav, Sakala/Postimees

 

“Kuidas minust sai HAPKOMAH” on mõjus. See on pilguheit varimaailma, kus valitseb sõltuvus ja kogu elu käib fentanüüli ümber. Olge valmis teatraalseks äratuseks.
Kuido Saarpuu, Järva Teataja

NB! Lavastus sisaldab tugevaid heli- ja valgusefekte, visuaalselt häirivaid stseene ja sobib vaatamiseks alates 14. eluaastast.

Tutvu lavastuse “Kuidas minust sai HAPKOMAH” kavalehega.