TULEKUL: Me peale ülalt jälle paistsid tähed

Roos Lisette Parmas

Lavastuse tutvustus

Dante Alighieri poeemi “Jumalik komöödia” ainetel

 

Oma sünnipäeval leiab üks mees ennast keset sünget metsa.
Sünnipäevaõnnitlused, šampusepauk ja lähedaste lõbusad hõiked ei juhi
teda aga hirmuäratavast tihnikust välja, vaid aina pimedamasse
hingerägastikku. Otsides teed tagasi, jõuab ta järjest sügavamatesse
põrgu kihtidesse, kuni pea kohal hakkavad taas paistma tähed. See
tähevalgus ei vii teda aga koju, vaid on jätkuks sellel rännakul
inimvaimule tundmatuis sfäärides.

 

Samasuguse tundmatuna tervitab publikut Ugala, kuna lavastus viib
vaataja erinevatesse saalidesse ja pöörab harjumuspärase ruumitaju
pahupidi.

 

Lavastuse aluseks on motiivid itaalia kirjaniku Dante Alighieri poeemist
„Jumalik komöödia”, mida peetakse keskaegse Euroopa suurimaks
kirjanduslikuks saavutuseks. Teos räägib Dante rännakutest Põrgus,
Purgatooriumis ja Paradiisis, mille käigus õpib ta sügavamalt tundma
inimeseks olemise ilu ja traagikat. 2022. aastast on kolmeosaline teos
tervikuna eesti keelde tõlgitud.

 

„Sealt hakkas meister nähtamatut rada
minuga naasma valguse maailma;
ning puhkamata üha ülespoole

ta sammus, mina ikka tema kannul,
ja viimaks läbi ümariku ava
mu pilgule end näitas taeva ilu:

me peale ülalt jälle paistsid tähed.”

 

Dante „Jumalik komöödia: Põrgu”, kolmekümne neljas laul

Sel suvel vaid 13 etendust!
Soodushind kehtib kuni 1.märtsini 2024

Kasutatud foto: youtube.com/@g4shf
 

ringo

Lavastusmeeskond

Lavastaja

Ringo Ramul

Kunstnik

Arthur Arula

Helilooja ja muusikaline kujundaja

Lauri Lüdimois

Mängivad

Jass Kalev Mäe, Janek Vadi, Tanel Ingi, Maarja Mõts, Margaret Sarv

Viljandi lood: Jaan

Marika Palm ja Liis Aedmaa

Lavastuse tutvustus

Rännaklavastus

 

On aasta 1982. Viljandi linn valmistub peagi saabuvaks 700. sünnipäevaks. Ehitatakse uut haiglat ja Männimäed, asfalteeritakse tänavaid, hoogtööneljapäevakute korras riisutakse haljasalasid ning räämas majaseintele kantakse juubeli puhul linnale eraldatud 13 tonni Jugoslaavia ilmastikukindlat värvi. Pioneeride pargis pakub silmailu Eesti esimene värviefektidega purskkaev. Üle vabariigi tullakse bussidega külastama äsjavalminud „Ugala“ teatrimaja.

 

On aasta 1982. Jaan oma peagi saabuvaks 59. sünnipäevaks eriti ei valmistu. Ta käib Männimäe teel noortööliste maja ehitamas, aga ise elab koos naise ja pojaga pisikeses ahiküttega korteris Liiva tänaval. Salamisi unistab Jaangi kõigi mugavustega korterist Männimäel, kuid „asjaajamine“ ei ole kunagi Jaani tugevaim külg olnud. Ühel päeval aga teeb Jaan midagi, mida ta kunagi varem ei ole teinud.

 

Rännaklavastus „Viljandi lood: Jaan“ viib meid Jaani jälgedes Viljandisse, mida enam päris sellisel kujul olemas ei ole. Justkui ajarändurid tulevikust saame vaatajatena osa ühe mehe elust, keda samuti enam olemas ei ole. Sest nagu ütleb Jaan ise: „Ma mõtlen nii, et igal inimesel on õigus oma saatusele, eluloole, mõtteilmale ja selle jagamisele kaasinimestega.

 

Etendus toimub vabaõhus, millega soovitame riietumisel arvestada ning rännaku käigus läbitakse erinevaid maastikke, mistõttu soovitame valida mugavad ja pigem sportlikud jalanõud. Kaasa palume võtta isikut tõendava dokumendi. Rännaku alguses saavad teatrikülastajad osalemiseks vajalikud kõrvaklapid, mille tagatiseks on isikut tõendav dokument. Etendus algab Liiva tänav 3 hoovist ja lõpeb Ugala teatris ning kestab ca kaks tundi.

 

Ugala rännaklavastus “Jaan: Viljandi lood” on täistabamus – kunsti, müstifikatsiooni ja ajatolmu alla mattunud mineviku ning ajas aina muutuvate hetkede perfektne ja liigutav kombinatsioon.

Margus Haav, Sakala

“Viljandi lood: Jaan” on musternäide sellest, kuidas alati pole vaja uhkeid kostüüme, suurt truppi ja pöörlevat lava selleks, et luua midagi unustamatut ja kunstiliselt kaunist. Päeva lõpus loeb ikka see, mis tegijate hingest tuleb, ning tundub, et see lugu on tõesti otse südamest.

Karmen Rebane, ERRi kultuuriportaal

 

Lavastusmeeskond

Autor-lavastaja

Marika Palm

Autor-dramaturg

Liis Aedmaa

Kunstnik

Gerda Sülla

Helimeister

Elari Ennok

Rännakujuhid

Marika Palm ja Oskar Punga või Maarja Mõts ja Jass Kalev Mäe

Menüü