Lavastuse tutvustus

Paul Kondase lahkumise iseäralised ja kummalised asjaolud.

Aastal 1980, kui Tallinnas on tulemas purjeregatt ja maailmas sünnib üleüldse suuri asju, leiavad Viljandi elanikud, et nende väike armas kodulinn on teenimatult unustusse jäänud. Pole suuri sündmusi, kuulsaid inimesi ega miskit, millega enesele tähelepanu tõmmata. On vaid pätid, kes Köleri kujul pintsli ära murravad ja muidugi varesed, kes hommikust õhtuni kraaksudes linnaelanike kaabude ja kübarate pihta märki lasevad.

Keset Viljandit, Tartu tänaval elab aga kunstnik Paul Kondas, eesti kõige erilisem naivist, näitekirjanik, luuletaja, oma isikliku teatriteooria rajaja, viiuldaja ja endine kooliõpetaja. Saanud 1980. aastal täpselt kaheksakümne aastaseks, mõistab ta, et temale antud aeg hakkab otsa saama. Silmanägemine on kehvaks läinud, süda jukerdab ja vererõhk jupsib, aga ometigi on veel nii palju tegemata. Paul haarab härjal sarvist, et oma elutöö väärikalt lõpule viia.

Ühel kenal õhtul tuleb linnarahvale Viljandi kohvikus mõte, kuidas oma linn ja selles elavad inimesed üleriikliku ja miks mitte ka kogu ülejäänud maailma tähelepanu alla saada. Algab pöörane võidujooks ajaga, et suured plaanid teostatud saaks.

Kunstnik Paul seab endale samal ajal määratu ülesande: maalida veel vähemalt viiskümmend maali, korrastada oma kirjatööd ja korraldada iseenda matused, mis ka ühed õiged matused on! Kell läheb käima ja võidujooks surmaga on alanud.

Veidral kombel ristuvad linnaelanike ja Pauli tegemised mitmeski punktis, luues kõikjal segadust, kaost ja totraid olukordi, mis tegijatele palju meelehärmi valmistavad, aga kõrvaltvaatajatele nalja pakuvad. Asi ei lähe sugugi lihtsamaks, kui kogu sellesse arutusse tormamisse sekkuvad tegelased Pauli maalidelt. Võib vaid öelda, et kõik lõppeb enam-vähem hästi ja Viljandi – arvatavasti maailma kõige kaunim linn – jääb lõpuks siiski oma kohale ja seisab seal tänini.

On aastad läind, kuid Viljandi
Järv ikka kohiseb.
Hall paadimees veel ikkagi
Neid silmi igatseb.

Piletid suvelavastusele tulevad müüki 1.detsembril 2024. Pileti hind 45€ kehtib ostes enne 1. juunit 2025.

Enne iga etendust, algusega 17.30 toimub Kondase keskuses kuraatorituur. Pileteid kuraatorituuridele saab osta siit.

Lavastuse tutvustus

Noah Haidle
SÜNNIPÄEVAKÜÜNLAD

romantiline draama

Lavastuse tutvustus

Miks on elamine mõnikord nii loomulik ja kerge, aga teinekord pea väljakannatamatu? Mis ajab noori elu absurdsuses ja ilus nutma või naerma? Milliseid heitlusi nad peavad elu mõtestamisel ja eluga toimetulekul? Trupi ühisloominguna sündiv lavastus „Ja on kukutud“ vaatleb elu magusvalusat argipäeva ja sügavamaid allhoovusi.

Ajal, kus kõik on justkui võimalik, on järjest suurem surve elada elu „õigesti“.
 Õhutatakse küll proovima, katsetama, vastuvoolu ujuma ja läbikukkuma, aga tundub, et eksimisruumi on aina vähem.

Jah, kõik on võimalik, aga argipäev näib ikkagi koosnevat vaid lõpututest to-do listidest, enesearendamisest, sammude lugemisest ja toitumiskavadest.
 Kas selline maailm on kõigi jaoks üldse loomulik või vähemalt talutav?

Kumb valik on siis mõistlikum – sukelduda silmad kinni materiaalse maailma asjatamisse ja mitte liiga palju mõelda või hüljata kõik see argine ja lennata enesekindlalt nagu Ikaros oma unistuste ja igatsuste suunas? Või kui mõistlik on üldse mõistlik olla?

Võib-olla ei olegi kõrvetava päikese poole ihalev Ikaros mingi müütiline tegelane, vaid keegi, keda kohtasid eelmise pühapäeva varastel hommikutundidel tantsupõrandal.

On armastatud, on vihatud, on söödud, on joodud, on igatsetud, on unistatud, on mindud, on tuldud, on töötatud, on pidutsetud, on lauldud, on tantsitud, on ronitud, on lennatud… 

ja on kukutud.

Sobib vaatamiseks alates gümnaasiumiastmest.

Lavastuse tutvustus

Kas taevas on olemas? Joe on täiesti veendunud, et mitte. Tema naine Roberta on terve elu väitnud sama, kuid enam ei ole ta selles nii kindel. Iseäranis, kui on jõutud vanusesse, kus matustele satutakse hoopis tihemini kui pulmadesse. Joe ja Roberta lapselaps Ellie ei ole kunagi nendest asjadest mõtelnud, kuid Jumala üle ta sellegipoolest nalja visata ei julge. Aga kui taevast ei ole, kuhu me siis pärast surma läheme? Ühel hetkel ei ole see Robertale enam lihtsalt filosoofiline mõtisklus igavikulistel teemadel, vaid eluliselt tähtis küsimus, millest sõltub kõik.

Bekah Brunstetteri näidend „Taeva kingitus“ („Going to a Place where You Already are“) on südamlik ja humoorikas jutustus armastusest ja usust. See on ühe perekonna lugu, kus kõik tegelased on sunnitud oma senised uskumised küsimärgi alla seadma ja elule veel ühe võimaluse andma.