Lavastuse tutvustus
Ugala suvelavastus.
Üle pika aja kohtuvad kaks naist, kelle põimunud elusaatustes on peidus üks saladus.
Kui lavastuse peategelane oli 6-aastane, võttis tädi Kaata ta enda juurde elama. Nüüd, aastakümneid hiljem asub ta 80-aastase tädi ja seejärel oma ema Sanna mälestuste jahile. Iga uus külaskäik erakuna elava Kaata juurde avab kiht kihi haaval kunagi toimunud sündmusi, keerulise aja pinevaid suhteid ning põhjuseid, miks minevikus toimunust siiani rangelt vaikitud on. Kuidas leida vastuseid ja anda hinnanguid ajale, mil iga sammu pidi põhjalikult kaaluma? Ajale, mis nüüd sõrmede vahelt laiali pudeneb, kuna sellest pole senini tahetud rääkida.
Ühe olulisema kaasaegse eesti kirjaniku Ene Mihkelsoni mitmete auhindadega pärjatud ajaloolise romaani „Katkuhaud“ toob publiku ette Priit Pedajas, kelle lavastajatee 41 aastat tagasi Ugala teatrist algas. See lugu, mida tihti on võrreldud Sofi Oksaneni romaaniga „Puhastus“, koorub lahti nagu sibul ja toob meieni ühe perekonna loo, aga ka terve eesti rahva loo elusaatustest ja valikutest 20. sajandi teise poole alguses.
2021. aastal nomineeriti teatriauhindadel Luule Komissarov lavastuses sooritatud rolli eest parima naispeaosatäitja kategoorias.
NB! Pileti hind 20 eurot (soodushind 16 eurot) kehtib eelmüügi ajal kuni 31.05.2021. Alates 1.06.2021 on pileti hind 22 eurot ja soodushinnad ei kehti (v. a puudega inimese soodustus).
Priit Pedajase kompaktne, lakooniline dramatiseering keskendub Kaata äraandja-pihtimustele metsavendluse ajast, nimeta tegelane Mina, metsavenna tütar, oma tädi kuulamas ja jälgimas, tõde otsimas ja kaotamas. Luule Komissarovi – Kaata ja Kadri Lepa – Mina dialoogid, kahekõne võimetus ongi lavastuse telg.
Pille-Riin Purje, Postimees
Tegelikult võiks kogu teatrielamuse kokku võtta ka vaid ühe suure armastuskirjaga Luule Komissarovile. Oma aastaauhinnaväärilise ümberkehastusega Kaataks hoiab ta vaatajat enda peos iga sekundi, mil ta laval on.
Danzumees
Minevikku enam muuta ei saa. Muuta saab ainult seda, kuidas möödunusse suhtuda. Ugalas etendunud „Katkuhaud“ on tõeliselt sügav ega ava mitte ainult ühte valusat tahku meie ajaloost, vaid mõtiskleb ka teemadel, millega ajajärgust hoolimata ühel või teisel moel kõik inimesed kokku puutuvad.
Alice Lokk, Sakala
Pedajas on Mihkelson romaani omal kombel lahti kirjutanud, nii et lugu on kergesti jälgitav ja lõpeb Kaata matustega, mis oma nihestatud tegelaskonnaga on kui fragment igihaljast „Eesti matusest“.
Maris Johannes, Sirp
Üle hulga aja nägin tükki, kus mitte millegi kallal viriseda ei taha. Ja selline asi on teatris haruldus. Harulduse tekkeks peavad ehk mitmed väärt komponendid kokku saama ja sulanduma. „Katkuhauas“ nii ongi juhtunud.
Peeter Sauter, ERR
