Laupäeval Ugala teatris esietenduva põnevusdraama „Etturid“ teemaks on Soome mundris sõdinud meeste metsavendadeks hakkamine ja nende elutraagika aastatel 1944–1950. Alates tänasest on Ugala kammersaalis kõigile huvilistele avatud ka temaatiline fotonäitus, mille abil lavastuse temaatikaga tutvuda. Näituse autor on hinnatud ajaloolane Martin Andreller, kellega „Etturite“ näitetrupp prooviperioodil ka kohtus, külastades Põrgupõhja metsapunkrit, et veelgi paremini mõista metsavendlusega seotud legende ja tausta.
Ajaloolane Martin Andreller on uurinud metsavendlust viimase kümne aasta jooksul, mil ta töötas Okupatsioonide muuseumis. 2017. aasta kevadel osales Martin harrastusfotograafina Eesti Kunstiakadeemia korraldatud kursusel, mille raames sündis fotoseeria südamelähedasel teemal „Kes sa oled, metsavend?!“.
Mõistet „metsavend“ kasutati Eestis tegelikult juba 19. sajandil mõisaorjuse eest varjunute kohta. Samuti 1941. aasta sõjasuvel Nõukogude võimu vastu võidelnud inimeste kohta. Rahval oli selgelt meeles aastatel 1940–41 toimunud Nõukogude terror – arreteerimised ja massiküüditamine –, mis puudutas suurt osa elanikkonnast. Repressioonide kordumise hirmus ja sooviga vabaduse nimel võidelda asus tegevusse üle 15 000 metsavenna. Metsavendi oli kõigist ühiskonnakihtidest ja elualadelt ― näitlejatest sõjaväelasteni.
Metsavendade eesmärk oli kaitsta iseennast ja oma perekondasid võõrvõimu vägivalla eest ja taastada Eesti riiklik iseseisvus. Metsavennad ei uskunud, et okupatsioon jääb kestma. Pärast Teise maailmasõja lõppu loodeti 1941. aastal lääneriikide ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud Atlandi Hartale, milles oli sõnastatud rahvaste õigus valida endale ise riigikord ning taastada ennesõjaaegsed riigipiirid. Kuni poliitilise olukorra selginemiseni pidid metsavennad keerulistes tingimustes ellu jääma ja olema valmis relvastatud võitluseks vabaduse eest. Sarnane vastupanu toimus ka teistes Nõukogude võimusfääri sattunud Ida-Euroopa riikides.
Kui Nõukogude võim käsitles metsavendi ühemõtteliselt bandiitide ja Nõukogude võimu vaenlastena, kes tuli iga hinna eest likvideerida, siis 1994. aastal andis Eesti Vabariigi Riigikohus metsavendluse kohta omapoolse hinnangu: „Enda varjamine metsas oli võitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu.“
Kuid kas me täna enam teame, kes olid metsavennad? Milline oli nende elu? Selle näituse eesmärk on panna vaataja mõtisklema inimeseks olemise ja jäämise üle. Mõtisklema, miks sünnivad keerulistel aegadel erinevad otsused ja kuidas need mõjutavad meie elu. Panna mõtlema selle üle, kes olid need metsades liikunud müütilised, justkui näota inimesed. Kes sa oled, metsavend?!
Näitus Ugala kammersaalis jääb avatuks kuni mai lõpuni.