Novembrikuus on Ugala Teatrigaleriis välja pandud 100 lapivaipa, mis on loodud pühendusega Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Teatrigalerii pakub oma ruumi- ja valguserohkuses võimaluse näituse ilu mõjulepääsemiseks. Lapivaiba näituse tõi Ugalasse teatri majakunstnik Eve Valper, kelle hinnangul kõnetab lapitöötegu ja tekstiil väga paljusid Viljandi inimesi, sest igaühel on sellega mingeid olmelisi kokkupuuteid.
Lapivaibanäituse „Minu Eesti täna“ algatus pärineb Meremäe käsitööseltsi Meroos eestvedajalt Sirje Paklerilt. Koos Vastseliina käsitööühingu juhi Ilme Aimuga kutsusid nad Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud lapivaipasid, kokku 100, õmblema kõiki Eesti käsitöötegijaid ja üldse kõiki huvilisi. Kuu aja jooksul registreerus ettevõtmisse üle 100 vabatahtliku, kelle seas on kutselisi käsitöölisi, harrastusõmblejaid, käsitööõpetajaid, õpilasi ja on ka neid, kelle jaoks on see esimene lapitöö.
Igale loojale anti võimalus tõlgendada näituse pealkirja oma soovi kohaselt ja rääkida oma lugu Eestist, kasutades värve, mustreid ja pindasid, materjale ja tehnikaid. Tõlgendustest annavad aimu autorite pandud pealkirjad, samas jääb vaatajale suur vabadus tõlgendada tekil kujutatut ise.
Ugala majakunstnik Eve Valper, kelle algatusel näitus Ugalasse jõudis, hindab selle ettevõtmise puhul just eriti seda, kuidas see ettevõtmine väärtustab iga vabatahtliku tööd, kes tahtis teha saja-aastasele Eesti Vabariigile kingitust, ja selle ühe inimese pilku oma maale. „Tekid on eksponeeritud galeriiseinal ühe suure vaibana, sest kõigi inimese pilgud moodustavad kokku ühe pildi, mis on kirjususest hoolimata harmooniline tervik. Imetledes iga käsitöölise loomingut eraldi, jätkub vaatamist ja kaasamõtlemist kauemaks,“ selgitab ta.
Valmimisel on näituse kataloog, kus on iga tekiõmbleja lugu ja vaip koos. Lõpuks hakkavad need 100 meetrit ilu ja kodumaa-armastust seisma Eesti Rahva Muuseumis. Näituse eestvedajate mõte oli, et kunagi 100 aasta pärast võib lapselaps vaadata oma esivanema lapitööd ja näha ja mõelda, kuidas tema vanaema nägi ja mõistis oma maad.