Laupäeval, 8. aprillil kell 12.00 esitleb teatrikunstnik Ingrid Agur Ugala teatri kammersaalis raamatut „Ingrid Agur. Elu kolm vaatust“. Teatrikunstniku raamatust loevad põnevamaid lehekülgi Leila Säälik ja Peeter Jürgens.
„See on raamat meie emast, kes on ligemale 170 lavastuskujundusega andnud suure panuse Eesti kultuurilukku. Ja see on ka väga isiklik raamat vahetute kirjeldustega tollest perioodist, mil kunstnik pidi võitlema kommunismimeelsete teatrijuhtide, olmemurede ja pidurdamatute teatrinatuuridega. Sellele vaatamata suutis ta luua, maalida ja olla ema kahele pojale,“ tutvustab raamatut Hendrik Agur, kes koos vend Madis Aguriga raamatulehekülgedel ka ise kirjeldab lapsepõlve Ugala teatris.
Eesti legendaarsete teatrilavastuse looja, teatrikunstnik Ingrid Agur alustas oma kunstnikuteed end kunstnikuks luisates. Rääkides end 19-aastaselt kinoreklaamide kujundajaks tähendas pääsemist metsatööst taigas. Mida tähendab 10-aastaselt valgetes sokkides ja helesinises siidkleidikeses Siberi külma talve jõuda? Taguda 45-kraadises pakases kirvega lume alt saviklibu, et väikevennale hauda kaevata. Vedada 15-aastase tüdrukuna võrdselt mehemürakate, härgade ja hobustega kesk Vene talve välja seedripalke. Olla maani materdatud parteitöötajast lavastaja poolt, kes keset kunstniku elutuba teatab, et kui sa seda lavastust ära ei tee, lasen ma su lahti lasta. Julgeda vaatamata noorusele kogenud lavastajale öelda, et ära hakka mulle tükki ümber jutustama, ma tahan teada, mis motiividel Juudit Olovernese telki läks.
Teatrikunstnik Ingrid Aguri raamat „Elu kolm vaatust“ on ilustamata jutustus, põimudes isiklike ja teatrielu mitmekihiliste niitidega läbi kunstniku noorpõlve Tomskis legendaarse Ugala teatri tagatubadeni ja vahetute kirjeldusteni läbi nelja aastakümne toimunud lavastuste sünnist. Ingrid Aguri kunstnikukäe all sünnivad Eesti teatri legendid „Kihnu Jõnn“, „Juudit“, „Rahva sõda“, „Põhjas“ koostöös kümnekonna tuntud lavastajaga Ugala tõusu- ja kuldajastul. Kunstniku karmid tagasivaated nõukogude aja teatrile, tööle ja eluviisile ilmestavad tema kaasaegsete kirjeldused elust ja armastusest.
Veelgi isiklikumalt üllatab raamat teatrielu taustal põimuva isikliku perekonnalooga, kus pojad kasvasid üles sõna otseses mõttes teatris ning eesti naise mehelikud omadused koos mulgi jonniga tegid võimalikuks luua kujundused ligi 170 lavastusele. Raamat on varustatud rohke fotomaterjaliga ning võiks olla ühtaegu õpikuks tulevastele lavastuskunstnikele.