2023. aasta sügisel alustas Ugala teatris dramaturgina tööd Tõnis Parksepp. Tõnis on varasemalt töötanud Värskes Rõhus kriitikatoimetajana, õpetanud Tartu Ülikoolis poeetikat, tegutsenud vabakutselise dramaturgina ning olnud Elva Gümnaasiumi 7.-12. klasside õppejuht. Hetkel on Tõnis kirjutamas doktoritööd Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudis teemal “Kuidas lugeda mõju? Mõjuärevuse teooria ja eesti kirjandus”. Tema doktoritööga seonduvad artiklid on ilmunud ajakirjades Interlitteraria ning Keel ja Kirjandus.
Oma doktoritöö raames võtab Tõnis avalikul loengul ühe osa sellest suuremahulisest tööst lahti.
Avalik loeng: „Kalevipoeg“ on „Faustist“ algupärasem ehk kuidas rikastub kirjanduskaanon?
Tavapäraselt käsitletakse ilukirjanduses mõjusid kahetiselt. Esiteks vaadeldakse teoste sünnitingimusi ja teiseks otsitakse tekstidevahelisi (intertekstuaalseid) linke. Mõju ise on aga üldjuhul midagi negatiivset: olles mõjutatud eelkäijast, on järeltulija teisejärguline, kuna jäi oma ideedega hiljaks. Minu doktoritöö pakub tavapärase mõjude uurimise kõrvale kolmanda ja laiema viisi. Minu käsitlusest lähtuvalt on tekstide vahelised sugulussidemed vältimatud ega küsi autori(te) tahet või teoste ilmumise kronoloogiat, mistõttu ei saa lihtsustatult öelda, et üks tekst plagieerib teist. Ilukirjandus tervikuna baseerub ühtede ja samade lugude lõputul teisenemisel, kus esmatähtis ei ole mitte kujutatava uudsus, vaid mitmetähenduslikkus. Sellest lähtuvalt ma vaatlengi, kuidas Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „Kalevipoega” (1862) on võimalik lugeda Johann Wolfgang von Goethe „Fausti” (1808/1833) ümberkirjutusena ja kuidas meie rahvuseepos saavutab seeläbi täiesti algupärase kvaliteedi.
Loeng on huvilistele tasuta ja kestab 1,5h.
Oma soovist loengul osaleda palume märku anda aadressil elena.koit@ugala.ee.