Toominga aeg (1979 - 1983)

1979. aastal sai Ugala kunstiliseks juhiks Jaan Tooming. Tema tulek tõi Ugalasse uue hoo ja hingamise, üksteise järel sündis rida lavastusi, mis jäävad kuldtähtedega kirjutatult Ugala lukku - Toominga enda lavastatud Synge'i "Mäekuru varjus" (1980), Smuuli "Kihnu Jõnn" (1980), O. Toominga "Rahva sõda" (1981), Gorki "Põhjas" (1983); Lembit Petersoni lavastatud Büchneri "Woyzeck" (1980) ja Albee "Kõik aias" (1982), Priit Pedajase muinasjutukavad ja Synge'i "Üle Lääne kangemees" (1983)...

Omaette värvilaiguks selles perioodis olid kirgiisi lavastaja Iskander Rõskulovi poolt lavale toodud Ajtmatovi "Kirju koer, kes jookseb mere kaldal" (1981), Väino Uibo lavastatud Yliruusi "Suveõhtu valss" (1982) ning laulukava "Laulan sõbraks öö ja päeva" (1981).
29. detsembril 1981 sai tegelikkuseks ammune unistus - Ugala andis esimese etenduse omaenda tuliuues, sel hetkel Baltikumi uhkeimas teatrimajas Valuoja tiigi kaldal. Avaetenduseks oli "Rahva sõda".
1982. aastal liitusid Ugala trupiga värskelt lavakunstikateedri lõpetanud Vilma Luik ja Andres Lepik.

Alliku aeg (1983-1988)

1983. aastal asus Ugala kunstilise juhi kohale Jaak Allik.
Ugala õitses ja õilmitses, külastajatearvud püstitasid rekordeid. Näiteks 1987. aastal vaatas Ugala etendusi 146 459 teatrisõpra, mis on Ugala kõigi aegade suurim külastatavus.
Oma osa oli siin mõistagi uuel ja uhkel teatrimajal, mis uudistajad kohale tõi, ent kindlasti poleks tuldud vaatama lihtsalt maja. Poleks tuldud, kui poleks olnud näiteks Coburni "Džinnimängu" Lisl Lindau ja Kaljo Kiisa uhkes duett-duellis (1984), Shakespeare'i "Hamletit" Rimma Kretšetova poleemikat tekitanud lavastuses (1984), Hans H. Luige ajastuvalusat debüütnäidendit "Tuled sa tagasi?" (lavastaja Jaak Allik, 1984), Feuchtwangeri raputavaid "Vendi Lautensacke" (lavastaja Kalju Komissarov, 1985), Baturini lummavat "Kuldrannakest" (lavastaja Väino Uibo, 1986) ja paljut muud.
Ugala gastroleeris Moskvas (1986) ja Taškendis (1987), pakkudes uhket läbilõiget oma repertuaarist.

1983. aastal tuli Ugalasse lavastajaks Kaarin Raid, kelle lavastatud Tammsaare "Juudit" (1983) Rein Malmsteni ja Leila Säälikuga peaosades kujunes üheks teatriaasta tippsündmuseks.
TRK Lavakunstikateedri XII lennu diplomilavastusena Ugalas etendunud Vallejo "Lõõmav pimedus" (lavastaja Raid, 1985) ja XIII lennu diplomilavastustena välja tulnud Rodgers-Hammersteini "Oklahoma!" (lavastaja Komissarov, 1987) ja Shakespeare'i "Tõrksa taltsutus" (lavastaja Elmo Nüganen, 1987) kujunesid omaette fenomeniks.
Neist lendudest valisid Ugala lühemaks või pikemaks ajaks oma koduteatriks Peeter Tammearu, Katrin Kohv, Toomas Taimla, Elmo Nüganen, Allan Noormets, Andres Noormets ja Dajan Ahmet.